Boquete: reis

Boquete’i jõudmiseks pidime kokku tegema ligi 7 h kestva bussireisi. Bussidega sõites tuleb aga arvestada sellega, et kohalikud kasutavad bussides konditsioneerisüsteemi, mille tarbeks on vaja eraldi talveriided kaasa võtta. Süsteem toimib “konditsioneerinupp max asendis” kuldreeglil, mida ei muuda ei reaalne välitemperatuur ega külmetavad reisijad.

Lisaks konditsioneerinupule oli bussijuhi käsutuses ka muusikanupp ja filmiprogramm. See tähendas, et sõidu jaoks keerati lõpuni ka kohaliku musaraadio helitugevus ja bussitelekas lülitati sisse hispaaniakeelne kung fu film. Peale seda, kui lähedalistujad olid muianud meie esmase paanikareaktsiooni peale, leidmaks volüüminuppu, isoleerisime end artilisest bussi-diskost tuulejope ja kõrvaklappide abil.

Samuti sain ma kiiresti selgeks, et kui 30-kraadise välitemperatuuri juures enne reisi palju vett juua, pole bussi peal pissimiseks just sobivad võimalused. “Ma ei soovita,” ütles Kadri mulle järgi, kui oma sammud bussi tagaosa poole suunasin. Ega ma just optimistlikult sellele lõhna-objektile ei lähenenud. Kohale jõudes tervitas mind pissihais kraadi 50 juures, mis tahtis silmast vee välja võtta. Samuti oli võimatu a) sulgeda ust b) pissida ilma boksis ringi hüppamata c) mitte naerda kogu aja enda ebaõnne üle. See oli üks väga seiklusrikas pissilkäik.

Hiljem tegi buss ka ametliku lõuna- ja pissipeatuse, mis, tuli välja, on kohalike pikamaasõidubusside puhul levinud praktika. Väike täiendav selgitus ka kohalike lõunasöökide osas, mida iseloomustatakse tihti kahe sõnaga: “riis & oad”. Süüa kohalikud oskavad teha ning lihtsad riis ja oad maitsevad koos värske salatiga igati hästi. Sageli kohtab lisaks ubadele ja riisile lõunasöögitaldrikus ka plantaani, mis on lähisugulane banaaniga ja maitseb hästi nii rohelise kui kollasena. Kokkuvõtlikult võib öelda, et rohelisena praetult meenutab plantaan pigem praekartulit, kollasena banaani.

Bussi vahetasime David linnas, kus bussijaamas kehtib kohalike “marsade” puhul põnev turundussüsteem. Muidu pigem rahuliku temperamendiga kohalikud üritavad ükshaaval sind veenda just oma marsabussi sihtkohta valima. Meil tekkis seda turundussüsteemi jälgides juba sisuline huvi, et kas keegi on kunagi oma marsa poole kõndides äkki kanna pealt ümber pööranud ja pealinnas elava ema külastamise asemel kuskile Panama piirilinna sõitnud, sest marsamehel oli õnnestunud ta ära rääkida. Ega ei tea.

Tagasihoidliku vedrustussüsteemiga marsaga Panama mägedes asuvasse Boquete’i kohale jõudes tervitas meid üle linna laiuv imeilus vikerkaar, mis on ühtlasi ka Boquete üheks sümboliks. Teiseks sümboliks on maasikad. Aga meile meeldis vikerkaar rohkem.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s